nöörkeraamika
Nõnda nagu mitmetes Eesti naaberriikides, loetakse ka Eestis, neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks keraamika ilmumist.
Keraamika valmistamise oskus levis Läänemere äärde lõunapoolsematelt aladelt ilmselt kultuurilaenuna, mitte rahvasterändamise tulemusena. Seda soodustas arvatavasti elukaaslaste võtmine väljastpoolt oma kogukonda. Samuti ei ole Eesti aladel kunagi savist puudu tulnud ja seetõttu oli tooraine kohe käepärast võtta.
Arvatavasti võeti kultuurilaenuna üle ainult keraamika valmistamise oskus – nõude vorm ja kaunistamise viis hakkasid sõltuma aga varasematest piirkondlikest eripäradest ja tavadest.
Keraamika valmistamise oskus levis Läänemere äärde lõunapoolsematelt aladelt ilmselt kultuurilaenuna, mitte rahvasterändamise tulemusena. Seda soodustas arvatavasti elukaaslaste võtmine väljastpoolt oma kogukonda. Samuti ei ole Eesti aladel kunagi savist puudu tulnud ja seetõttu oli tooraine kohe käepärast võtta.
Arvatavasti võeti kultuurilaenuna üle ainult keraamika valmistamise oskus – nõude vorm ja kaunistamise viis hakkasid sõltuma aga varasematest piirkondlikest eripäradest ja tavadest.
Teisel aastatuhandel eKr levis Eesti alale nöörkeraamika, millele oli iseloomulikuks nöörivajutustega kaunistatud peekrite loomine. Samas kasutati ka robustselt töödeldud nõusid. Selle ajajärgu anumad on sageli väljapoole laienevate servadega ning lamedate ja väikeste põhjadega. Nöörornament paiknes ridadena ümber anumate kaelaosa. Nöör oli arvatavasti valmistatud nõgestest ning seda keerati märjale savile. Eesti leidudel on tavaliselt kuni kümne keerdu.
Nöörkeraamika kasutamine andis nimetuse ka kultuurile – nöörkeraamika kultuur, mida on venekirveste valmistamise tõttu nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Arvatavasti oli tegu Ida-Euroopa kaguosast pärinevate indoeuroopa päritolu sisserändajatega, kes oma vähese arvu tõttu ei suutnud kohalikke rahvaid nende asustusalalt välja tõrjuda, kuid kes andsid nende hulka sulandudes edasi oma kultuuri ja ka keraamikavalmistamisoskused.
Nöörkeraamika kasutamine andis nimetuse ka kultuurile – nöörkeraamika kultuur, mida on venekirveste valmistamise tõttu nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Arvatavasti oli tegu Ida-Euroopa kaguosast pärinevate indoeuroopa päritolu sisserändajatega, kes oma vähese arvu tõttu ei suutnud kohalikke rahvaid nende asustusalalt välja tõrjuda, kuid kes andsid nende hulka sulandudes edasi oma kultuuri ja ka keraamikavalmistamisoskused.
Lisa kommentaar